• EST
    • ENG
    • RUS

Loodusfilmide õhtu filmid

Perepäev: Loodusfilmide õhtu Luke mõisas 25.08.2012.
Kõik tänased filmid on Matsalu 9-nda Loodusfilmide Festivali filmid.
Matsalu Loodusfilmide festivali eesmärk on tutvustada ning tunnustada uusi loodusfilme ja nende tegijaid, soodustada loodusfilmide levi ning tutvustada looduslähedust ja säästvat elulaadi.
Idee pakkuda loodusfilmide vaatamist kaunis mõisamiljöös kannab sama eesmärki. Soovime Teile mõnusat õhtut ja tänaste filmide nautimist. 

1.Festivali peapreemia, Grand Prix
Skandinaavia loodus – Soome
Režissöör Oliver Götzl (Saksamaa) /52 min
Ainulaadne kunstiteos, mis on segu imepärastest kaadritest, andekast montaažist, oskuslikust režiist ning võrratutest loodushelidest. Selle filmi vaatamine on emotsionaalne kogemus, mis puudutab sügavalt.

Soome tundub nagu mosaiik vee-ja metsamaadest. Ta asub Skandinaavia kõige idapoolsemas osas. Vene piiri äärne ala on siiani koduk haruldastele loomadele: karud, hundid, ilvesed ja ahmid hulguvad soomaastikel, lendoravad elavad vanades rähni pesaaukudes. See film näitab erinevate loomade käitumist, mida pole varem õnnestunud filmile saada. Filmitegijad said esimesi kaadreid ilvesest Soome metsikus looduses; meeskonnal õnnestus kaadrisse saada sõtkase poegade esimese väljalennud oma pesast; filmiti karude ja huntide põnevaid kokkupõrkeid.
Film annab meile arvukaid pilguheite loomade elule, kes just Soomele omased: mets-põhjapõder, lendorav, pruunkaru, ahm, ilves, sõtkas, kalakotkas ja palju teisi.

2. Žürii eriauhind
Elujõud: Madagaskar/ Life Force: Madagascar
Režissöör Masahiro Hayakawa (Jaapan, Uus-Meremaa) /50 min
Film tutvustab miljonite aastate eest mandrite liikumise tõttu isoleeritud Madagaskari saare omapärast faunat.
Madagaskar on saar, mille sarnast kuskil pole. Ta asub 400 kilomeetrit Aafrika rannikust, seda nimetatakse sageli "seitsmendaks mandriks". Iga Madagaskari nurga on asustanud leemurid – unikaalsed primaadid, mida pole kusagil mujal planeedil.
Ööpimeduses toitu hankiv aie näib hirmuäratav oma veidralt pikkade keskmiste sõrmedega. Hommikuse rahumeelse udu läbistavad indrid oma kummitava ulgumisega. Indritel on kõige valjem ja kiledam hüüd kõikide leemurite seas. Puuõõnsustes on üksteise vastu kössi tõmbunud hiirleemurid – väikseimad esikloomad maailmas, kaaluvad kõigest 120 grammi. Millised jõud lõid sellise veidra koosluse?
Rohkem kui saja erineva liigiga on Madagaskari leemurid mitmekesisemad kui ükski teine primaatide grupp maailmas. Kuidas oli see võimalikuks on saanud? Miks nii paljud liigid arenesid siin, aga mitte kusagil mujal maailmas? Hämmastavalt võib vastuse leida tillukese hiirleemuri käitumisest. Tema võime talveunne jääda võib heita valgust kõige esimestele leemuri liikidele. Tundub, et kõige kiuste suutis meeleheitlik Aafrikast äratõugatud leemurite eelkäia miljoneid aastaid tagasi Madagaskarile jõuda, olles kõikide tänapäevaste leemurite esivanem.
Kõrvuti kummaliste leemuritega elavad isegi veel veidramad metsloomad – iidsed putukad, hämmastavad kameeleonid ja vees elavad imetajad. Kuid see paradiis ei olnud määratud jääma üksi – väike lihasööja samuti saabus saarele; pärast seda tundub kõik nagu õudusunenäos.

3.Festivali I preemia kategoorias Inimene ja loodus"
Green
Režissöör Patrick Rouxel (Prantsusmaa) / 48 minutit / film on tekstita
Film räägib Indoneesia vihmametsadest ning selle asukast nimega Green (eesti keeles Roheline). Green on emane orangtan – metsade lageraiete ja ressursside ärakasutamise ohver.
See film on emotsionaalne rännak Green’i viimaste päevadega. See on visuaalne reis, mis esitleb vihmametsade mitmekseisuse aardeid ja laastavat mõju, mis tuleb metsade mahavõtmisest ja maa puhastamisest selleks, et rajada palmiõlide istandusi.
Indoneesia on tänapäeval üks maailma suurimaid metsade maharaiujaid. Iga aasta võetakse maha umbes 2 miljonit hektarit vihmametsa. Kuuskümmend aastat tagasi oli Indoneesias 160 miljonit hektarit vihmametsi, täna on alles vaid 48 miljonit hektarit. Massiline lageraie algas 1970-ndatel, kui puitpalkide tööstus laienes maailma eri paikadesse. Seejärel laastati vihmametsi paberitööstuse pärast ning tänapäeval rajatakse tuhandeid palmiõli-istandusi. Palmiõlist tehakse biokütust, mis võib tunduda hea kliimamuutuste vastu. Tegelikkuses mõjub metsade mahavõtmine kliimamuutustele halvemini ning biodiisli kasutamine seda ei kompenseeri – asi on ainult äris ja rahas. See sõnatu film on ülimalt emotsionaalne ning kõnekas näide meie tarbmisharjumuste pöördumatust ja laastavast mõjust.

Kui üks dokumentaalfilm suudaks muuta maailma – või vähemalt meie käitumist – siis oleks see just see film. Meile väga lähedase loomaga toimuv läheb meile väga hinge. Film tuletab meile valusalt meelde, et vastutusest pole pääsu – kõigil meie tegemistel on mõju loodusele. Kui teil on võimalus elus vaid üht dokumentaalfilmi vaadata, siis vaadake Greeni.

4. Festivali kiituskiri
Vihmaussikütid/ The Worm Hunters
Režissöör Randall Wood (Austraalia, 52 minutit)

Loodus ei lõpe maa- ega veepinnal, vaid jätkub ka pealispinna all.
Eriline, elav ja lustakas dokumentaalfilm räägib teadlastest, kelle meelest on vihmaussid maailma kõige kaunimad olendid,kes paljastavad räpaste tegude ja surmava saastatusega pimedas allilmas looma, kes võib aidata päästa meie katsumustest kurnatud planeeti. See on väike alandlik vihmauss. Mida räägib ta meile Maakera geograafilisest evolutsioonist? Kas ta suudab taastada Maa viljatud kriisikolded? Kas ta tõesti suudab ravida vähki? Kas ta on vastus mürgistele jääkidele? Aastatel 2009 ja 2010 käisid „Vihmaussikütid“ maa all vastuseid otsimas. Teadlased on varustatud labidate, ussikestege GPS-otsijatega, salajaste „ussikihutamisvedelikega“ ja paljude veidrate riistade ja masinatega ning otsivad vastuseid kõikjal üle Maakera. Alates Nicaragua vihmametsadest ja Lõuna-Aafrika savannidest ja lõpetades Brasiilia ja isegi Eestiga,( Sõna saab ka Dr. Tarmo Timm Võrtsjärve Limnoloogiajaamast) otsitakse, uuritakse ja õpitakse tundma erinevaid ja mittetüüpilisemaid vihmausside isendeid.
«Ussikütid» on maailma kõigile vihmaussiuurijatele suursündmus, sest esmakordselt jõuab ka nende teaduspanus avalikkuse ette.

Allikas: http://www.dcenvironmentalfilmfest.org/films/show/851
http://www.science-television.com/en/film/2346/life-force-madagascar/
http://www.greenthefilm.com/
http://www.gullivermedia.com.au/productions/productions.php