fbpx

Kirgastes sügisvärvides imeilus Luke mõisapark oli 24. septembril tagumiste tiikide taha meelitanud kokku hulgaliselt inimesi. Sellel päeval avati pidulikult pargi põhjaosas asuv käsitöökoda. Ilmselt paljud pargi külastajad pole siia sattunud selle väiksemat mõõtu maja juurde,kuna see jääb mõisamüüridest väljapoole ja võiks arvata, et tegemist on eravaldusega. Aga tegelikkuses on maja täiesti mõisakompleksi osa ja üle kümne aasta on SA Luke Mõisa eestvedajad näinud tõsist vaeva selle vana ja ajahambast puretud maja uuele elule äratamisega.


Avamispäevale olid kutsutud kõik asjaosalised alates vallaesindajatest, rahastajatest, ehitajatest, disaineritest… ja lõpetades oma rahvaga ehk paljude aktiiviliikmete ja vabatahtlikega, kes koos pereliikmetega aastaid panustasid ühise eesmärgi nimel.
Muusikalist meeleolu lõi Ele Millistfer.
Sihtasutuse Luke Mõis juhatuse liige Gea Järvela oli koostanud koguka materjali teostatud töödest, käsitöökoja valmimiseks kulunud aeg ja erinevad asjaajamis- ja tööprotsessid on olnud aukartust äratavad. Majal on vanust parasjagu, see jääb Knorringute-aegsesse mõisaaega. Viimane elanik olevat majast välja kolinud nelikümmend aastat tagasi, teadis Gea öelda. 2007. aastal oli kunstnik Nerval valmisolek majast endale stuudio rajada, aga see plaan jäi katki ja maja seisis tühjana edasi. „2012. aastal hakkasime meie
unistama päris oma majast. Tegutsesime oma käsitööhuviliste naistega kärnerimajas allüürnikena, eks see oli üks edasi-tagasi kolimise aeg seal ruumides,” meenutas Gea.


Maja trööstitu väljanägemine ja rahapuudus hoidis meid tagasi suurelt unistamast. „Kui katuse peale saaks!“ õhkasid tollased tegijad. Aga „küsija suu peale
ei lööda,“ olid visad naised järjekindlad ning KÜSKilt esimese projektiga toetusraha saadigi. Siit see lumepall veerema läks, oli julgust ja soovi edasi tegutseda,
tekkis hasart — me saame hakkama! Katus sai peale 2015. aasta lõpuks.


Samm-sammult, küll toetust taotledes, siis ehitajaid palgates, küll ise vabatahtlikena kõikvõimalikes töödes tegutsedes, liikusid käsitöökoja aktiivsed eestvedajad oma unistuse täitumise suunas. Maja oli juba avamiseks valmis, kui eelmise aasta 27. oktoobri sügistormis suur puu katusele kukkus ja uhiuuest kivikatusest osa purustas. Tuli
hakata kahjujälgi likvideerima. Järgmine avamine 2020. aasta aprillis langes ära koroonapiirangute tõttu. Nii et see ajalooline maja on saanud kogeda nii inimrammu kui looduseväge.

Kontakt - Käsitöökoda
Koostöövõrgustik pärit kodukandist Selle objekti puhul on olnud rahastajad KÜSK, Tartumaa Arendusseltsi Leader programm, Kohaliku Omaalgatuse Programm, Nõo vald, tänu kellele oli üldse võimalik kogu ettevõtmist elus hoida. Kokku kirjutati seitse projekti, maja üldmaksumuseks kujunes üle 213 000 euro.
Käsitöökoja valmimisel osales üheksa ettevõtet, kellest kaheksa on pärit Tartumaalt või koduvallast.

Gea Järvela tänas kõiki selles keerulises projektis osalejaid. Koos oma tublide abiliste Külli, Kaire, Tiiu ja Anneliga ulatasidnad tänutäheks tänukirjad ja
kaunid meened, mis olid siinses savitöökojas valminud. Et tegemist on muinsuskaitsetsoonis oleva hoonega, pidi ka tööde projekt sellest lähtuma. Projekti koostas Arhitektuuribüroo Allan Strus. Kauaigatsetud katuse paigaldas Hoonemeister OÜ. Suuremaid ehitustöid teostas juba staažikas koostööpartner Luke mõisas Haspo Restauraator OÜ.


Pidulikul avamispäeval olid linti lõikamas (vasakult) Nõo valla esindaja volikogu esimees Krista Kvarnström, SA Luke mõisa esindaja Aivar Kuuskvere,
ehitajate esindaja Haspo Restauraatorist Ivo Antonov ja käsitöökoja esindajana Gea Järvela.

Vello Brett ja Brevell OÜ Lukelt tõmbasid tõmbitsatega tagasi 25 cm võrra ettepoole kaldunud seina ning paigaldasid kividest kõnnitee. Majaümbruse tasandas Mihkel X. Teise
korruse ehitas välja OÜ Marikso Nõgiarust. Klassik Interjöör OÜ paigaldas teisele korrusele viiva puidust trepi, mis on tõeline meistriteos. Mõnusa kamina, mille paistel käsitööringi naised unistavad juttu puhuda ja loominguga tegelda, ladus üles kaminameister Vahur Kuhlberg. Tema ise tundis uhkust, et kaminakivid leidis ta Luke mõisa valitsejamajast ja nüüd on kaminal ajaloohõng ka juures. Köögimööbli eritellimuse täitis Wako Wärkstuba Kolgalt. Mõisateemalist kunstilist kontseptsiooni nõustas ja aitas
töödega kaasa Kersti Kals. Selle andeka noore kunstniku ideede kohaselt on nüüd käsitöökojal töös kolm reaalset kavandit, mille järgi dekoreeritakse Luke
pargis kaetavate pidulaudade sööginõusid ja muidu suveniire. Need on pitsimuster, lõvi- ja õunapuuõite teema, põlistamaks Luke mõisa legendi.

Entusiastliku kogukonnaga võib imesid korda saata Võiks ju arvata, et mis selle väikse maja restaureerimise puhul siis nii väga iseäralikku on.Suures plaanis ei olegi. Aga ühe
pärimuskultuuri paikkonna, iidse mõisapargi ja tema hoonete säilitamise ja toimimise seisukohalt on tegu tänuväärt saavutusega. Käsitöökoja püstitamisega lisandus järjekordne vaatamisväärsus Luke pargis ja võib arvata, et paljudki külastajad leiavad tee selle majani.
Gea Järvela, kes 1992. aastast alates on olnud Luke-usku ja oma südame Luke pargi tegemistesse kaotanud, ei ole koos oma väsimatute abilistega raskustele
alla vandunud. „See maja valmiski tänu paljudele vabatahtlikele. Neid on olnud 26 inimest. Kokku on panustatud üle 1400 töötunni 27 hoogtööpäevaku raames. See
ühtehoidev kogukonnatunne ühise eesmärgi nimel on olnud vapustav kogemus. Tore on siin majas ringi liikuda ja teada, et siin või seal olen ise ka käe külge
pannud,“ mõtiskles Gea. Ja töid jagus siin prahi koristamisest kuni vundamendi ladumiseni, seinte krohvimiseni ja lubivärvimiseni välja.
Pärast lindi läbilõikamist võisid kõik majja uudistama minna. Pererahvas pakkus külalistele kärnerimaja kohviku perenaise Gaili valmistatud pruukosti.


Mida ja millal meisterdama saab tulla, seda saab peagi uudistada käsitöökoja koduleheküljelt.
Tegevused majas hakkavad toimuma kahel korrusel. Töötubasid jätkub klaasi-, savi-, portselani-, siidisalli-, viltimise-, ehete valmistamise jm valdkonnas.
Perenaine Gea näeb vaimusilmas ette, et ka sünnipäeva- või muidu sõpruskonnad võiksid tulla siia mõnusasti kohvilaua taga aega
veetma ja ühtlasi ka midagi meeneks valmistada. Käsitöökoda ootab teid!

Kirjutas: MILVI PENSA

Fotod: Liia Sirel