• EST
    • ENG
    • RUS

Ajalugu

Sellelt leheküljellt leiad lühikese ülevaate mõisa ajaloost.

Luke mõis, mille ajalugu on võimalik jälgida alates XIII sajandist, on pika arengulooga. Juba XIII sajandist kuulus mõis Löwenwolde’de suguvõsale. 1451. aastast anti mõis kasutada piiskopkonna võlgade katteks. Mõisa kasutusvaldus jäi tõenäoliselt Löwenwolde suguvõsale. Liivi sõja ajal (1558–1583) rüüstati mõis täielikult ning 1600. aastal anti mõis Tartu bürgermeister Kretzmar’ile. Samast aastast sai mõis taas Löwenwolde’de suguvõsa omanduseks. XVIII ja XIX sajandi mõisast on säilinud vähe andmeid. Mõisa kasutamist sel ajal tõendab üks väheseid viiteid, et Luke mõisa pärishärra Karl Mangus von Löwenwolde suri Lukel 1799. aastal. 1841. aastal läks mõis naispärijate kaudu üle von Knorring’ute suguvõsale. 1857. aastast sai mõisa omanikuks Artur von Knorring, kelle ajal suure tõenäosusega algas Luke mõisapargi ehitusalane puhang. 1909. aastal olid omanikud Mary ja Woldemar von Knorring. 1920. aastal mõis riigistati.

Luke mõisa hoonestus on läbinud kolm ehitusjärku:

Peahoone oli keskmise suurusega ühekorruseline hoone, mis ehitati (või rekonstrueeriti) sajandivahetusel. Härrastemaja projektkavandid koostas R. von Engelhardt, tegelikkuses realiseeriti kavandid vaid osaliselt. Peahoones asus alates 1922. aastast kool. Peahoone hävis 1944. aasta põlengus.
Valitsejamaja oli kahekorruseline kõrge soklikorrusega kivihoone, mis pärines XIX sajandi II poolest ning on tõenäoliselt läbi teinud mitmeid ümberehitusi.

Valitsejamajas asus pärast riigistamist vallamaja. Pärast sõda, peahoone hävimisel, asutati kool valitsejamajja. Kool suleti 1970. aastatel.
Kärneri maja, mis on ehitatud XX sajandi algul, restaureeriti 2005. aastal ning on praegu mõisa silmapaistvaim ehitis. Väikest ristkülikulise põhiplaaniga historistlikus stiilis hoonet kaunistavad puitpits, punane tellis ja valge krohvipind.

Tall-tõllakuur oli üks osa kunagisest tallide ja karjalautade kastellitüüpi kompleksist, mis tollal meenutas H-tähte. Tall pärines XX sajandi algusest. Hoone hävis 1998. aastal tulekahjus.

Viinaköök asus tiikidesüsteemi lõpus ja oli suure kõrge korstnaga maakivihoone. Viinavabrik oli olnud kunagi suurejooneline ettevõte, mille toodang juhiti torusid pidi viinakeldrisse.

Ait asub peahoonega ühel joonel teede ristumiskohal. 1930-ndatel aastatel ehitati see ümber rahvamajaks.
Kõrts ja magasiniait on mõlemad ehitatud 1856. aastal.
Paviljon, mis valmis 2006. aastal, ehitati endisaegse paviljoni varemetele. Et kunagisest paviljonist ei olnud säilinud fotot, ehitati see uue projekti järgi sobilikus stiilis kärnerimajaga.

Pargi kaskaadidena laskuv tiikidesüsteem taastati 2005. aastal.